Filmikamari SEL SEOL
Takaisin

SEOL Jäsenteattereiden uutiset

03.10.2007
Viro-viikot Tampereen Niagarassa

TAMPEREEN XVII VIRO-VIIKOT 5.-20.10.2007
http://www.estemb.fi/tapahtumakalenteri/aid-519

ELOKUVAESITYKSET, ELOKUVATEATTERI NIAGARA, KEHRÄSAARI
http://www.elokuvakeskus.fi/niagara/viro.htm
Vapaa pääsy -englanninkieliset tekstit- -with English subtitles- free admission -K18-

12.10.2007 klo 20.30
Jüri Sillart: KULDRANNAKE (2006) 90 min


Kokoontumisia on monenlaisia, on luokka-, suku, kurssi -ym.juhlia. On mukava tavata vanhoja kavereita ja rakastettujakin. KULDRANNAKKeessa vanhan bändin jäsenet tapaavat toisensa, muistelevat menneitä, laulelevat ja iloitsevat. Tunnelma muuttuu, kun paikalle saapuu aikoinaan bändistä poispotkittu jäsen, joka alkaa muistella menneitä vähän ikävällä tavalla...

Kokkutulekuid on mitmeid ja igaüks meist on neil käinud, olgus see siisklassi-, kursuse-, kooli-, töökaaslaste- või mis iganes kokkutulek. Filmis KULDRANNAKE kogunevad endised ansamblikaaslased, kel kõigil on nüüdseks juba oma elu ja karjäär. Nagu ikka sellistel puhkudel, tuntakse ülevoolavat jällenägemisrõõmu, võetakse napsu, heietatakse mälestusi, tehakse nalja, lauldakse laule ja… siis löövad kired lõkkele, nii mõnegi südames ärkab taas unustusehõlma vajunud armastus. Pidu võtab aga hoopis ootamatu pöörde, kui seltskonda ilmub kutsumata külalisena kunagi bändist välja visatud liige. Maskeerituna turvaseadmete paigaldajaks, on ta kogu maja mineerinud ning asub kätte maksma kunagiste solvangute ja alanduse eest. Kohtupidamine võtab “viimsepäevalikud” mõõtmed, kui villa kohale kerkivad äikesepilved ja maja ees rannal hakkavad möllama vesipüksid.
Kaunis Eestimaa suves, keset kilusadu ja plahvatusi, mida saadavad ighihaljad muusikalipalad, klaaritakse nõrkemiseni arveid. Lõbusas ja hoogsas loos löövad kaasa Eesti tippnäitlejad Ülle Lichtfeldt, Merle
Palmiste, Maria Avdjushko, Marika Korolev, Hendrik Toompere juunior, Sepo Seeman, Veikko Täär, Mait Malmsten ja Taavi Eelmaa.

13.10.2007 klo 20.30
Andres Maimik & Rain Tolk: JAN UUSPÖLD LÄHEB TARTUSSE (2007) -K18- 106 min

Näyttelijä Jan Uuspõld on sekoileva luuseri. Hän on juoppo valehtelija, joka riitelee alituisesti ärsyttävän vaimonsa kanssa. Saatuaan potkut teatterista hän alkaa tienata elantoaan ilveilemällä viikinkikuningatar Helgaksi pukeutuneena. Nöyryytykseen kyllästyttyään hän jättää viikinkihomman ja herää seuraavana aamuna putkasta. Jäljellä on enää yksi vaihtoehto - matkustaa Tarttoon ja aloittaa kaikki alusta. Matkalla Tarttoon Jan kohtaa mitä kummallisimpia hahmoja: lipeviä poliitikkoja, kiihkeitä naisia, hulluja profeettoja, idols-tähtiä ja Viron presidentin. Tämä kaikki on ajaa Jan-paran hermoromahduksen partaalle...
186 kilometriä on musta komedia, jossa näyttelijät esittävät tosielämän sankareita ja julkkikset näyttelevät itse itseään ja myös toisiaan. Virossa elokuva on ollut poikkeuksellisen suosittu. Maan elokuvahistorian kolmanneksi suosituimman elokuvan ovat ohjanneet Andres Maimik (s. 1970) ja Rain Tolk (s. 1977). Maimik on ohjannut 20 elokuvaa ja paljon mainoselokuvia. Hän kirjoittaa myös ahkerasti elokuva-arvosteluja ja -esseitä. Tolk on ohjaamisen lisäksi kunnostautunut näyttelijänä, kirjailijana ja tuottajana.
Notsu soovitusel vaatasin filmi “Jan Uuspõld läheb Tartusse”. Film on minu meelest vaimukas ja hästi tehtud ja korra oli ka väga naljakas. Muidugi on see eelkõige komöödia. Eriti meeldis mulle see, et see on tänapäeva film, sest viimasel ajal olen vaadanud selliseid filme nagu “Õnnelind Flamingo”, mis näitavad elu Nõuka ajal ja on natuke masendavad.

JAN UUSPÖLD...on ikka rohkem positiivne film, kuid ühiskonnakriitikat on filmis ka. Kuigi filmi alguses vähendab raadio ainult häid uudiseid, püüab film irooniaga näidata, milline on tegelikult tänapäeva Eesti.
Teadsin, et see on Eesti vaadatuim film, nii et pole mõtet siin jutustada, mis filmis toimub. Kirjutan ainult, millised muljed filmist jäid.
Esiteks olen vapustuses, et see on ka roadmovie. Nüüd võib öelda, et viiskümmend protsenti eesti filmidest, mida olen näinud, on roadmovies. Aga see on kindlasti sellepärast, et olen ainult nelja eesti filmi näinud. Igal juhul on naljakas, et väikeses Eestis see Åžanr nii populaarne on!
Teiseks meeldis ka, et filmis osaleb isegi Eesti president. Ei tea, kas ta tol ajal, millal filmi tehti, juba president oli, aga igal juhul on see hea mõte. Filmi vaadates uskusin, et isegi Arvo Pärt ja Mart Laar osalevad filmis.
Filmis kuulsin mitu sõna, mida olen hiljuti õppinud, nende hulgas “plotski”, “plasku”, “ori” ja “tisler”. Algusest peale on minu jaoks eesti keeles väga raske olnud, et paljud sõnad on liiga sarnased. “Plotski” ja “plasku” on head näited sellest, kuid õnneks ei tule neid sõnu kasutada iga päev (või tuleb?).
Samuti kuulsin filmis palju huvitavaid väljendeid, mida tavaliselt ei kuule nagu “istu maha!”. Kuna õpin eesti keelt ajalehte ja ajaveebi lugedes, siis ma tihti ei tea kuidas selliseid lihtsaid asju öelda .
Õnneks on filmil ka subtiitrid. Järgmine kord loen ka inglisekeelseid subtiitreid, et rohkem aru saada (sest kavatsen filmi mitu korda vaadata! :) -Juan Manuel

14.10.2007 klo 14.30
Heiki Ernits & Janno Põldma:LEIUTAJATEKÛLA LOTTE (Viro/Latvia 2006) -S- 81 min

Valloittava animaatio Lotta-koiran seikkailuista Keksijäkylässä!
Suuren meren rannalla on merkillinen pieni kylä: kylä, jonka asukkaiden harrastus on keksiä mitä kummallisempia vimpaimia ja härpättämiä. Vuoden huipennus on kilpailu, jossa paras vekotin palkitaan ja voittajalle on luvassa mittaamattomasti mainetta ja kunniaa!
Lotta on vilkas ja pirtsakka tyttökoira, jonka paras ystävä on uskollinen ja kiltti Bruno-kissa. Pieni ujo Albert-kani haluaisi kovasti heidät ystävikseen. Tilaisuus tarjoutuu, kun rantaan ajautuu Japanista asti Susumu-mehiläinen - kaverukset alkavat laatia jännittävää suunnitelmaa, miten saada Susumu takaisin kotiin...
Kotimaassaan Virossa LEIUTAJATEKÛLA LOTTE oli viime vuoden kolmanneksi katsotuin elokuva Ice Age 2:sen ja Da Vinci koodin jälkeen!

Kusagil Euroopas, suure mere ääres, asub Leiutajateküla, kus au sees on igasuguste majapidamises kasulike vigurite meisterdamine. Igal aastal korraldavad külaelanikud uute leiutiste võistluse. Üks kuulsamaid leiutajaid külas on energilise koeratüdruk Lotte isa Oskar. Tema peamiseks rivaaliks on jänes Adalbert, kelle abikaasagi kogu hingest võistlusest osa võtab. Võit oleks oluline suguvõsale ja teeks au kogu jäneste klannile. Järjekordse leiutiste võistluse eelõhtul leiavad Lotte ja tema sõber, kassipoeg Bruno, merest vettinud raamatu. Raamatu vahelt ronib välja mesilane Susumu, aednik kaugest Jaapanist.
Susumu õpetab külaelanikele võistluste eel mõned judoheiteid, mida viimased hakkavad agaralt kasutama oma igapäevaelu hõlbustamiseks. Külaelanike arvates on judost isegi enam abi majapidamisetöödes kui keerulistest ja tõrksatest masinatest.
Kes on meie vaprad ja lõbusad kangelased...
Lotte on elurõõmus ja ettevõtlik koeratüdruk. Ta on sündinud liider, kes nakatab teisi oma ülevoolava energiaga. Oma isalt, kuulsalt leiutajalt Oskarilt, on Lotte pärinud rahutu ja otsiva meele.
Kassipoeg Bruno on iseloomult vaoshoitum ja kõhklevam. Temas on võrdselt iseloomujooni korda armastavast muusikalembelisest emast ja sportlikust isast. Et Bruno vasaraheitjast isa lendas aasta tagasi rekordkatsel koos vasaraga minema, üritab Bruno ema pojast kuulsat muusikut kasvatada. Isa tagasipöördumisega võib Bruno jälle hakata spordiga tegelema.
Jänesepoeg Albert elab sügavalt üle oma isa ebaõnnestumisi leiutustegevuses ja hoidub seepärast eakaaslastest eemale. Samas peitub tema endassetõmbumise taga soov saada kellegi sõbraks.


Terveisin:
Juha Elomäki, p. 050-3591357 e-mail: juha.elomaki@elokuvakeskus.fi www.elokuvakeskus.fi





© FILMIKAMARI 2003 Produced by Framesay